Pimekurdi lapse õpetamine ja arendamine

Sekkumine
Pimekurdi lapse jaoks on sekkumine täielik tugisüsteem, mis on  kavandatud pimekurdi lapse ja keskkonna vahelise suhtlemise vahendamiseks. Sekkumine vähendab liitpuude mõju ja võimaldab lapsel saavutada vastavalt tema eale maksimaalne kontroll oma elu üle.

Õppimisel, toimetulekul ja teistega suhtlemisel sõltuvad inimesed teabest neid ümbritseva maailma kohta. Nägemine ja kuulmine on põhilised meeled, mis teevad sellise teabe kättesaadavaks. Kombineeritud nägemis- ja kuulmispuudega ehk pimekurtidel inimestel ei ole selline ülivajalik teave selgelt ja järjepidevalt kättesaadav. Pimekurtus on teabe kättesaadavusega seotud puue – piiratud on visuaalse ja auditiivse teabe kättesaadavus.
IDEA määratleb pimekurtust järgmiselt: “samaaegselt esinev kuulmis- ja nägemispuue, mille kombinatsioon tekitab niivõrd tõsiseid kommunikatsiooni-, arengu- ja haridusalaseid vajadusi, et neid ei ole võimalik rahuldada ainult kurtide või ainult pimedate laste eriõppekavade raames.” Pimekurtus ei tähenda tingimata seda, et inimene ei näe ega kuule üldse. Paljudel pimekurtidel on teatav kuulmis- ja/või nägemisjääk. Ent nii nägemis- kui ka kuulmislanguse koostoime on märkimisväärne. See avaldab suurt mõju võimele teavet kätte saada.

Pimekurtide inimeste jaoks on sekkumine protsess, mis muudab visuaalse ja auditiivse teabe kättesaadavaks ning annab ühenduse maailmaga. Sekkuja roll on seda protsessi hõlbustada. Terminit “sekkuja” kasutatakse eelkõige vastava väljaõppe saanud isiku kohta, kes töötab üks-ühele pimekurdi lapse või õpilasega tema kodus, koolis ja kogukonnas. Põhimõte kasutada pimekurdiga üks-ühele töötavat isikut ei ole uus. Seevastu on uus termin “sekkuja”, mida kasutatakse isiku kohta, kes on saanud väljaõppe pimekurtusega seotud erioskuste alal ja kes töötab pidevalt ühe lapse või õpilasega.

Sekkumisprotsess
Sekkujate rolli üle arutledes on tähtis eristada sekkumisprotsessi, mis sõltub iga konkreetse pimekurdi lapse vajadustest.
Sekkumise protsessi kaaludes tuleb teadvustada ja mõista kombineeritud nägemis- ja kuulmispuude mõju õppimisele ja arengule. Ilma seda mõistmata on keeruline sobilikke sekkumisega seotud tegevusi kujundada, ellu viia ja hinnata. Mõnikord eeldatakse, et pimekurtide laste ja noorte vajadusi saab rahuldada, kasutades olemasolevat toetust teist liiki puuetega lastele, kuid see ei ole alati tõsi.
Pimekurtide laste vajadused on ainulaadsed. Visuaalse ja auditiivse teabe kättesaadamatus põhjustab suuri raskusi kõigis arenguvaldkondades. See tekitab isoleeritust ja takistab suhtlemist maailmaga. Eriti mõjutab see õppimist, kommunikatsiooni ning sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Pimekurdid moodustavad mitmekülgse inimrühma kõikvõimalike vajadustega, mis erinevad sõltuvalt east, mil inimesel pimekurtus tekkis, sensoorse puude astmest, muude puuete olemasolust ja keskkonnatingimustest.
Kokkuvõtteks hõlmavad pimekurtide laste ja noorte vajadused keskkonnaga seotud teabe kättesaadavust, kommunikatsiooni ning sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Sekkumisprotsessi käigus tuleb tegeleda kõigi nende vajaduste rahuldamisega.

Sekkuja roll
Sekkuja roll (1): hõlbustada keskkonnateabe kättesaadavust, mida tavaliselt saadakse nägemise ja kuulmise kaudu, ent millele pimekurdil inimesel puudub juurdepääs või mis ei ole tema jaoks täielik.
Teabe kättesaadavuse vajadust peab käsitlema hindamisprotsessis ja sellest lähtuvas pimekurdi lapse või õpilase isiklikus rehabilitatsiooniplaanis (IRP) või individuaalses õppekavas (IÕK). Hindamisprotsessis peaks osalema pimekurtuse alal väljaõppe saanud spetsialist, kes suudaks hinnata kombineeritud sensoorse puude mõju lapse võimele keskkonnast tõhusalt teavet koguda. IRP või IÕK peab sisaldama tegevuskava, mis muudaks teabe kättesaadavaks lapsele või õpilasele sobilikul viisil.
Koolioludes võib personal avastada, et ilma sekkuja teenuseid kasutamata võivad õpetamisstrateegiad ja muud IÕK-s kirjeldatud kohandused nõuda neilt liiga palju aega ja seda teiste õpilaste arvelt. Nad võivad suuta pakkuda juurdepääsu teabele ainult siis, kui neil selleks aega on, mitte siis, kui pimekurt laps seda vajab. Selle tulemusel ei ole juurdepääs teabele pimekurdi lapse jaoks täielik ega järjepidev. Tekivad pikad ajavahemikud, mil laps on ümbritsevast keskkonnast ära lõigatud. Jäetakse kasutamata hetked, mil oleks võimalik midagi õpetada. Sekkuja üks-ühele tugi võimaldab säilitada lapse sideme keskkonnaga, nii et tal on võimalik õppida.
Pimekurtidel lastel võib olla raske leida suhtluspartnereid. Pimekurdi lapse maailm on nägijate ja kuuljate maailmast niivõrd erinev, et ühise mõtestatud teema leidmine võib tunduda keeruline.

Sekkuja roll (2): hõlbustada retseptiivsete ja ekspressiivsete kommunikatsioonioskuste arengut ja kasutamist.
Pimekurtus toob kaasa isoleerituse ja eraldatuse, mille aste on eri inimeste puhul erinev ning mis on nägijate ja kuuljate jaoks mõistetamatu. Selliseid lapsi ümbritseva pimekurtuse barjääri tõttu on paljudel inimestel keeruline neile läheneda ja veelgi keerulisem neile teavet edastada. Pimekurdid lapsed ei pruugi alati järgida aktsepteeritud käitumistavasid ja ühiskondlikke norme. Lisaks sellele peavad nad teabe saamiseks kasutama puudutamist ja rikuvad isikliku ruumiga seotud reegleid. Kuna puudutamine ei ole levinud suhtlemisviis, võib see teistes esile kutsuda negatiivseid reaktsioone.
Haridusmeeskonnale võib teha muret õpilase emotsionaalne seisund või tema käitumine teiste inimestega.

Sekkuja roll on pimekurtide laste arengusse sekkumise protsessi võti. See loob lapse ja maailma vahele sideme ning peab olema osa kõigest, mida sekkuja teeb. Sekkuja roll kehtib igas vanuses pimekurtide laste ja noorte puhul, alates imikueast kuni 21-aastaseks saamiseni, ning seda võib kasutada igas kontekstis - varase sekkumise puhul, haridus- ja kogukondlikes programmides.
Pimekurtide laste ja noortega varase sekkumise ja hariduse kontekstis töötades on sekkujatel ka muid ülesandeid. Nende ülesannete olemus sõltub iga üksiku lapse vajadustest ning IRP või IÕK eesmärkidest. Näiteks võib koduses keskkonnas väikelapsega töötav sekkuja osaleda sellistes rutiinsetes toimingutes nagu riietumine, söömine, toimetulek ja mängimine. Klassiruumis algkooliõpilasega töötav sekkuja võib osaleda füsioteraapiat, akadeemilist tööd ja sotsiaalset tegevust hõlmavas programmis. Keskkooliõpilasega töötav sekkuja võib olla seotud kutsealase nõustamisega.

PUNKTID MEELESPIDAMISEKS
1.    Sekkuja on osa protsessist, mis on vajalik pimekurdi lapse lülitamiseks maailma.
2.    Sekkuja kuulub meeskonda, mis töötab üheskoos pimekurdile lapsele sobiliku programmi koostamiseks.
3.    Sekkuja ning pimekurdi lapse vahelise sideme tekkimine on kriitilise tähtsusega.
4.    Sekkuja peab mõistma kuulmis- ja nägemispuude mõju pimekurdile lapsele.
5.    Sekkuja annab visuaalset ja auditiivset teavet, mida pimekurt laps omal käel ei suuda saada.
6.    Sekkuja motiveerib pimekurti last oma keskkonnaga suhtlema.
7.    Sekkuja pakub pimekurdile lapsele võimalusi retseptiivse ja ekspressiivse kommunikatsiooni kasutamiseks.
8.    Sekkuja annab pimekurdi lapse jõupingutuste kohta täpset tagasisidet.
9.    Sekkuja võimaldab pimekurdil lapsel iga kogemuse käigus kujundada mõisteid ja omandada oskusi.

SEKKUJA IRP JÄRGSED TEENUSED VARASE SEKKUMISE KONTEKSTIS
Väga väikeste (sünnist kuni kolmanda eluaastani) pimekurtide laste vajadus sekkuja teenuste järele määratakse kindlaks IRP koostamisel. Lapse IRP meeskond peaks:
1. Määrama kindlaks lapse füüsilise, kognitiivse, kommunikatsioonialase, sotsiaalse või emotsionaalse ja kohandumisega seotud arengu hetketaseme. Kuna pimekurtus mõjutab kõiki arenguvaldkondi, eriti neid, mis on seotud kommunikatsiooni, õppimise ning sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga, tuleks selle arutelu käigus käsitleda kombineeritud nägemis- ja kuulmispuude mõju nendele valdkondadele.
2. Määrama kindlaks perekonna ressursid, prioriteedid ja mured, mis on seotud lapse arengu edendamisega. Kuna varase sekkumise teenuste puhul keskendutakse perekonnale, tuleks selle arutelu käigus pöörata tähelepanu perekonna prioriteetidele ja muredele. Samuti peaks see hõlmama lapse edasise eluga seotud vajadusi ning pere vajadusi lapse arengu toetamise järele. Lisaks sellele tuleks kindlaks määrata nii perekonna olemasolevad kui ka täiendamist vajavad  ressursid. Selle arutelu käigus tuleks käsitleda pimekurtusega seotud küsimusi ja selle mõju perekonnale, võttes arvesse pere muresid ja ressursse.
3. Nimetama olulisemad tulemused, mida last ja perekonda eeldatakse saavutavat. Varase sekkumise puhul peaksid pimekurtide laste ja nende perede eeldatavalt saavutatavad tulemused hõlmama strateegiaid, mis lähtuvad lapse vajadustest saavutada juurdepääs keskkonnateabele, arendada välja kommunikatsioonioskused.
4. Määrama kindlaks lapse ja perekonna ainulaadsete vajaduste rahuldamiseks vajalikud varase sekkumise teenused, sealhulgas teenuste osutamise sagedus, intensiivsus ja meetod. See arutelu käsitleb lapse ja perekonna puhul kindlaksmääratud tulemuste saavutamiseks vajalikke teenuseid. Siinkohal võib arutada sekkuja teenuste kasutamist kui üht võimalust pimekurdi lapse ja tema perekonna vajaduste rahuldamiseks.
5. Määrama kindlaks loomulikud keskkonnad, mis sobivad varase sekkumisega seotud teenuste osutamiseks. Sekkuja saab sekkumisprotsessi hõlbustada mis tahes keskkonnas, kus vanemad soovivad osaleda.

SEKKUJA IÕK JÄRGSED TEENUSED HARIDUSKONTEKSTIS
3-21 aasta vanuste pimekurtide laste ja noorte vajadus sekkuja teenuste järele määratakse kindlaks IÕK koostamisel. Lapse IÕK meeskond peaks:
1. Määrama kindlaks lapse haridusalaste võimete hetketaseme.  Selles arutelus, mis käsitleb lapse hetkeoskusi ja -vajadusi ning nende mõju sobilikes tegevustes osalemisele ja arengule, tuleks arvesse võtta nii kombineeritud nägemis- ja kuulmispuuet kui ka võimalikke lisapuudeid.
2. Määrama kindlaks aastased eesmärgid, lühiajalised eesmärgid ja/või etalonid. Esitatakse kaks küsimust: esiteks, kuidas on need eesmärgid ja soovitud tulemused seotud lapse vajaduste rahuldamisega või kuidas need võimaldavad tal osaleda sobilikes tegevustes ja areneda? Teiseks, kas eesmärkide ja soovitud tulemuste ning lapse praeguse haridusalaste võimete taseme vahel on otsene seos? Selle protsessi käigus on äärmiselt oluline sensoorse puudega seotud küsimuste arutamine.
3. Kirjutama aruande erihariduse, seotud teenuste, täiendavate abivahendite ning lapsele või temaga seoses osutatavate teenuste kohta. Esitatakse järgmised küsimused: kas need teenused võimaldavad lapsel areneda aastaste eesmärkide saavutamise suunas, osaleda sobilikus tegevuses ja neis areneda ning saada haridust ja osaleda tegevuses koos teiste puuetega ning puueteta lastega.


Kasutatud kirjandus:
Linda Alsop, M.Ed.UNDERSTANDING DEAFBLINDNESS. Volume I
Logan, Utah SKI-HI Institute. Utah State University