15 aastat pimedate laste õpetamisest Tallinnas

LASTEVANEMATE UNISTUSED

Lapsevanema Kristina Rosina kõne 18.01.2008

 

On täiesti terve nähtus, et kandes last veel oma südame all, unistame täiuslikust beebist. Kõigile ei lõpe see unistus alati täiuslikult. Meie, nägemispuudega laste vanemad peame õppima elama teadmisega, et meie laps ei näe ümbritsevat maailma nii, nagu meie seda silmadega näeme.
Lapse kasvades aga olen avastanud, et nad näevad maailma meist hoopis mitmekülgsemalt. Aeg on näidanud, et meie kord purunenud unistus täiuslikust lapsest oli petlik. Nägemispuudega laps on erakordne kingitus, kes aitab hoopis meil, vanematel, seda standardset maailmapilti avardada.

Näiteks hiilis meie poeg ühel puhkepäeva hommikul imevaikselt magamistuppa, kuulatas minu hingamist, tuli lähemale ja kontrollis, kas ma magan, pannes oma sõrmed erilise õrnusega minu silmadele – „ma magasin” ja ta läks sama vaikselt ära- see oli väga armas ja eriline hommik

Need hetked ja olukorrad teevad elu rikkamaks. Muidugi võiks nutta ja halada, et nii, nii kurb - laps ei näe, kas ema magab või mitte. Aga millise empaatiavõimega inimesed neist lastest kord kasvavd meie ühiskonda ! See, kuidas nad tajuvad sinu hääletoonist väsimuse, mure, rõõmu, laiskuse jms noodi –seda ei saa õpetada, seda õpetab elu neile ja nemad omakorda meile.

Side ja usaldus
Meie side lapsega kujuneb reeglina väga sügavaks ja usaldusväärseks, sest oleme neile siiski maiste asjade ja teadmiste vahendajaks. Üks ere näide: kui meie poeg oli veel väike, oli tal kord kõrge palavik, tahtsin selle palavikualandava küünlaga alla võtta. Ta loomulukult keeldus. Selgitasin talle, et nii kõrge palavik on halb ja küünal aitab. Lõpuks ta lubas selle küünla endale panna, aga palus end hoiatada, enne kui ma selle süütan. Mul jäi hing kinni, ärevuses olin unustanud seletada, et see küünal on tillukene, mitte suur lauaküünal, mis põleb. Kas võib unistada veel suuremast usaldusest ?
Usaldusega kaasneb ka vastutus. Vastutus hea hariduse eest, suurepäraste toimetuleku oskuste eest, et meie lapsed kunagi iseseisvate täiskasvanud inimestena oma elu elada saaksid. Siin jääme aga meie lapsevanemad üksi hätta.

Pofessionaalne abi
, siis 12 aastat tagasi, kui meie poeg oli aastane, soovitati minna Olga Ilgina juurde sõnadega ”tema teab kõike”. Ja tõesti, see mis meid toona Linnupesa l/a-s ootas, oli liigutav, asjalik konsultatsioon ja ülevaade, mis üldse tähendab, kui peres on puudega laps. Sellest ajast peale oleme meie ja mitmed kümned teised pimedate ja nägemispuudega laste vanemad saanud õpetust ja nõuandei. Ei teakski, mida teha, kui poleks Olgat oma suurepärase tiimiga, kes alati lahenduse annab ja võimaluse otsib.

Tallinna Heleni Kool
Aastate jooksul on palju muutunud. Üks kurb tõsiasi on, et järjest rohkem sünnib lapsi, kellel on mingil määral nägemispuue ja mitte ainult. Nad kõik vajavad hoolt, armastust ja õpetamist. Nii oli ühel päeval käes olukord, kus Linnupesa lasteaeda enam kohti polnud. Uueks koduks sai Heleni Kool, kahjuks pean lapsevanemana ütlema, et kõik need muudatused ei suju alati libedalt, sest üsna visalt saab meie riigis haridussüsteem aru, et puudega inimesed on n-ö kapist välja tulnud . Kuid aastad on kõiki meid karastanud ja oma laste nimel seistes oleme pidanud vahel ka teravamaid läbirääkimisi, mis õnneks on lõppenud enamasti positiivselt. Kahju on ainult, et väga palju närve on seeläbi inimestel kulunud, mis oleks võinud pigem jääda lastega töötamiseks.

Oleme täna siin, Heleni Koolis, kus töötab Olga oma tiimiga iga päev, nädalast nädalasse, kuust kuusse ja aastast aastasse nägemis-ja nägemis-liitpuudega lastega . See on sõnuseletamatu investeering, mida on tehtud nendele lastele ja nende peredele. Ei oleks meie, vanemad, iialgi nii hästi toime tulnud ilma teie nõanneteta ja näpunäideteta meile, ilma järjepideva tööta meie lastega. Suur rõõm on oma pime laps saata teie juurde, sest nad tahavad siia tulla, siin on nende jaoks turvaline ja „nähtav „ keskkond.

Hea haridus
Aga edasi ? Meie lapsed kasvavad juba suureks ja ühel päeval on nad kõik täisealised. Jällegi unistame vanematena, et nad oleksid võimalikult iseseisvad ja saaksid ise leiba teenida, sest ühel päeval meid vanemaid enam ju pole. Seda teadmist unustamata ongi meie lastevanemate, õpetajate, ja riigi haridussüsteemis olevatel inimestel soov, püüd ja kohustus anda pimedatele lastele, kuni nad veel kasvavad ja õpivad, hea haridus. Et nad ei jääks täiskasvanutena riigi rahakotile lesima, vaid saaksid olla täisväärtuslikud erivajadusega kodanikud, nähes - tajudes seda ümbritsevat maailma omal viisil.

Annan edasi südamlikud tänud kõikide nende laste lastevanemate nimel, kes kunagi siin õpetust on saanud ja soovin edaspidiseks usku, hingesoojust ja armastuse jõudu.


Olga Ilgina, Raissa Keskküla,
Eduard Borissenko

Maarja Kirsbergi kõne 18.01.2008

 


Täna tähistame 15. aastapäeva pimedate laste õpetamise algusest Tallinnas. Selle aja jooksul on väga palju muutunud pimedate ja pimedate liitpuudega laste kooli- ja pereelus. 15 aastat tagasi puudusid pimedatel ja liitpuudega lastel praktiliselt kõik võimalused saada puudespetsiifilist haridust ja tuge, mis taoliste laste puhul on tegelikult ju hädavajalik. Tean seda omast kogemusest, sest minu vanem, 9-aastane poeg Oskar on samuti pime liitpuudega laps.

Hästi korraldatud eriõpe
Eesti Pimekurtide Tugiliiduga puutusin esmakordselt kokku perekursusel. Oskar ei osanud siis mitte midagi iseseisvalt teha – ei istuda, süüa ega juua, muudest toimetulekuoskustest rääkimata. Tugiliidu töötajad suunasid mind Linnupesa lasteaeda liitpuudega pimedate laste rühma. Poole aasta pärast oli minu väike Oskar justkui ära vahetatud – nii imelist ja professionaalset tööd olid õpetajad ja kasvatajad temaga teinud. Alles siis hakkasin õieti aru saama, kui vajalik on selline abi ja toetus, mida pakub hästi korraldatud eriõpetus. Sageli lapsevanemad mitte ei taha, vaid lihtsalt ei oska oma puudega lapsele asjakohast õpetust anda. Oskari arengu aluseks ongi Pimekurtide Tugiliidu loodud tugiisikute võrgustik – haridus ja rehabilitatsioon. Tema õpetajad on osa meie perekonnast. Ilma nendeta ei oskaks ma kindlasti Oskarile õpetada just temale võimetekohaseid oskusi.
Praegu ei oska isegi ette kujutada, milline meie elu oleks ilma Tallinna Heleni Koolita ja tugiliiduta. Olen mõtteid vahetanud lastevanematega, kelle lapsed ei ole saanud taolisi võimalusi nagu Oskar, sest vanasti ju n-ö sellised lapsed lihtsalt kasvasid laste- ja hooldekodudes nelja seina vahel ilma spetsiifilise õpetuseta.

Koostöö
Tugiliit on teinud koostööd teiste organisatsioonidega, et võimalikult paljud eriti just pimekurdid ja nägemis-liitpuudega lapsed saaksid osa loodud võimalustest. Eriti tahaks tänada Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liitu, kelle panus meelepuudega laste haridusvõimaluste loomisel on hindamatu. Kahjuks on ikka veel vanemaid, kes loobuvad oma lastest või lihtsalt häbenevad oma lapsi. Suuresti on selles süüdi meie ühiskond, mis pole veel piisavalt küps, et “teistsuguseid“ lapsi ja täiskasvanuid aksepteerida. Mina arvan, et kõige tähtsam ülesanne siin ongi lastevanemate julgustamine, et nad ei annaks alla ja et puudega lapse kasvatamine ei olegi nii hirmus raske, kui algul näida võib.

Eesti Pimekurtide Tugiliidu tegevjuhi Raissa Keskküla sõnavõtt

 

Eelmise sajandi 90-ndad aastad tõid suuri muudatusi nii Eesti kui ka teiste Ida-Euroopa maade ellu. Muudatused toimusid ka puudega inimeste elus.

Alustati tööd lastega
Juba esimestest kontaktidest Põhjamaadega tuli ilmsiks üks oluline puudus Eestis
tehtavas töös nägemispuudega inimestega. Põhiline tegevus oli suunatud täiskasvanutele ja puudus igasugune toetus peredele, kuhu sündis nägemispuudega laps. Eesti Pimedate Liidu juhatus jõudis üksmeelselt arusaamisele, et põhikirja tuleb sisse viia muudatus, mis annab võimaluse alustada tööd lastega. Vastav muudatus viidi sisse 1993.a., mille tulemusena loodi esimene vaegnägijate laste rühm alushariduse andmiseks Tallinnas, praeguse nimega Tallinna Linnupesa Lasteaed.

Töötajate täiendkoolitus
Algas aktiivne koostöö Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa erinevate organisatsioonidega töötajate täiendkoolituseks ja kogemuste saamiseks.

Töötajate pikaajaline koolitus Taanis, Rootsis ja praktilised töökogemused Soomes, andsid tüflopedagoog Olga Ilginal võimaluse kujundada tugev, teovõimeline kollektiiv uute eesmärkide saavutamiseks.

Seoses töötajate oskuste arenemise ja spetsialistide ringi laienemisega, lisandusid eelnevale rühmale Linnupesa lasteaias ka pimedate ja nägemis-liitpuudega laste rühmad.

Lastevanemate unistused
Nüüd, kus Tallinna nägemispuudega lastel oli võimalus saada alusharidus
oma kodulinnas ja kasvada oma pere keskel, tekkis lastevanematel soov ja unistus, et lapsed saaksid ka kooliteed alustavad oma kodulinnas.

Otsingud pimedate laste õppimisvõimalusteks Tallinnas
See lastevanemate soovi täitumine võttis aastaid ja peab tõdema, et selle aitas suuresti kaasa USA Hilton/Perkins programm.

Seitsme koostööaasta jooksul, mil töötajate täiendkoolitust viisid siin Eestis läbi USA spetsialistid , toimusid mitmed kohtumised Tallinna Linnavalitsuse ja Haridusameti juhtidega.
Tallinna Linnavalitsus ja Haridusamet võtsid väga tõsiselt pakutud ettepanekuid ja aitasid igati kaasa parima võimaluse leidmisel Tallinna lastele kodulinnas õppimiseks.

Pimedate toetatud õpe tavakoolis
Uueks ajajärguks võib pidada 2001.aastal Tallinnas alustatud pimedate laste toetatud õppimist tavakoolis.
Toetamaks pimedate laste õppimist tavakoolis, alustas tööd tugikeskus, kus lapsed saavad spetsiifilist õpetust, et võrdselt teistega läbida kooliprogramm. Loomulikult on ka varem Tallinna koolides õppinud pimedad lapsed, kuid neil puudus spetsiifiline tugi ning lapsed ja õpetajad pidid toime tulema omal jõul. On aga oluline, et tavakoolis õppiva pimeda lapsega töötavad inimesed täiendavad end vajalike spetsiifilste teadmiste osas.

Võimalused pimekurtidele ja nägemis-liitpuudega lastele
Pimekurdid ja nägemis-liitpuudga lapsed võttis Tallinna Kurtide Kool oma katuse alla 2005.aastal. Kuulmis- ja nägemispuudega laste ühine kool sai nimeks Tallinna Heleni Kool, maailmakuulsa pimekurdi Helen Kelleri järgi. Käesoleval ajal saavad Tallinna Heleni Koolis alusharidust 13 last, põhiharidust16 last ning tugiõpetust 7 tavakoolis õppivat pimedat last.

Tallinna Linnavalitsuse ja Haridusameti koostöö tulemusena on täitunud nende Tallinnas elavate nägemispuudega laste vanemate unistus, kes soovivad kasvatavad last pere keskel.


EPÜ esimees Ago Kivilo tervitamas